Vesi kodumajapidamises: mida teha, kui vesi lekib või on halva lõhnaga

Veeleke ei ole kunagi hea ja kui see juhtub, peab sellega kiiresti tegelema. Kui lasta lekkinud veel sügavamale pinnasesse tungida, siis suurenevad kahjud, mille kõrvaldamine võib osutuda hiljem väga kulukaks.

Veeleke võib-olla ilmselge, nii et leiad põrandalt suure veeloigu, või ka varjatud, nii et see väljendub vaid plekina näiteks laes. Kõik oleneb, kust leke pärineb, samuti sellest, kas see on endiselt aktiivne või mitte. Pole oluline, kui suure või väikese lekkega on tegu, probleemiga tuleb hakata kohe tegelema.

Kohe, kui veeleket kuskil kahtlustatakse, tuleks esimese asjana vesi kinni keerata. Kui aga leket ei saa peatada vaid korteris oleva kraani abil, tuleb pöörduda korteriühistu juhi poole ja paluda temal või mõnel teisel vastutaval isikul terves trepikojas vesi kinni keerata.

Mööbel, mis on liiga suur või raske, mida lekke alt või juurest minema lükata, tuleks katta veekindla kattega, näiteks kile või presendiga. Kui vesi lekib otse põrandapinnale, peaks selle ruttu ära kuivatama.

Aseta lekke alla ämber või suurem kauss. Kasuta kruvikeerajat või suurt naela, et lakke auk teha. Lakke tehtud väikese augu saab hiljem lihtsate vahenditega parandada, kuid vee tõttu tekkinud suure augu parandamine oleks olnud kordades kallim.

Kui õues pole mõni päev sadanud, võib katkise katuse kui võimaliku lekkekoha välistada.

Olles teinud kindlaks, et keegi vett ei kasuta, vaata veemõõdikut, mis võib olla vannitoas, köögis, garaažis või mujal. Kui mõõdikul olev ratas pöörleb, tähendab see, et kuskil torustikus vesi liigub ja tegu on torustiku probleemiga. Kui aga ratas ei liigu, pärineb leke katuselt.

Olles sooritanud veemõõdiku testi ja teinud kindlaks, et leke ei pärine torustikust, kontrolli katust. Selleks mine pööningule või võta pikem redel ning püüa seal auk leida. Kui vesi on kogunenud ühte kohta ega ole edasi levima hakanud, on tõenäoliselt võrdlemisi lihtne ajutiselt auk parandada ja sellega leke likvideerida.

Problemaatiline katus tekitab lekkeid iga kord, kui väljas on suurem vihmasadu, seega tee kindel ja kaalutletud otsus.

Kui veemõõdiku test näitab, et leke tuleneb torustikust, siis lekke tuvastamine ja parandamine pole töö, mida asjatundjad soovitavad ise ära teha. Torustiku leke võib toimuda laes ja seinas, kohtades, kuhu niisama ligi ei pääse. Vesi võib voolata ka peamisest allikast edasi teisejärgulisse allikasse, mis muudab lekkekoha tuvastamise veelgi raskemaks.

Üks peamisi põhjusi, miks isegi kõige maitsekamalt sisustatud vannituba võib kaotada oma võlu, on ebameeldiv lõhn. Järgnevalt uurime põhjalikumalt, mis on peamised ebameeldivate lõhnade põhjused ja kuidas saaksime neid olukordi lahendada.

Selleks, et kanalisatsiooni heitvee hais ei saaks vannituppa levida, paigaldatakse kõikide äravoolukohtade, nagu kraanikauss, dušš, vann või pesumasin, alla spetsiaalne U-kujuline torustiku osa, mida tuntakse haisulukuna. Haisulukk toimib lõhnade eraldajana, kuna normaalses seisundis on see täidetud veega, moodustades tõkke vannitoa ja kanalisatsioonitorustiku vahel.

Halva lõhna probleem võib tekkida siis, kui haisulukk mõnel põhjusel kuivab.

Selle probleemi vastu on lihtne lahendus – piisab vaid sellest, et kraan lahti teha ja lasta alla voolaval veel haisulukk uuesti täita.

Igas kanalisatsioonisüsteemis peab lisaks haisulukule olema korralik tuulutus, mis takistab olukorda, kus negatiivse rõhu mõjul tõmmatakse haisulukust ära kanalisatsioonivett ja halvad lõhnad vabalt vannituppa levivad. Kui aga õhutustoru on ummistunud või katki, võib kindel olla, et kanalisatsioonilõhnad pääsevad vannituppa.

Kui kahtlustad, et sinu kanalisatsiooni ventilatsioonitoru on ummistunud, tee kindlaks, kus see asub, ja kontrolli selle olukorda. Kuna ummistus või mõne toru osa purunemine ei pruugi alati olla silmanähtav, võib spetsialisti abi olla vajalik.

Kanalisatsioonitorud, mis ühendavad sinu kodust veevarustust ühiskanalisatsiooniga või krundil asuva septikuga, võivad teatud tingimustel, näiteks maapinna vajumine või puujuurte surve, puruneda. Samuti on ohus need torustikud, mis on lihtsalt vananenud ja hakkavad oma eluea lõppu jõudma. Kui kanalisatsioonitoru puruneb, võib sellest välja lekkiv reovesi tekitada ümbritsevas piirkonnas äärmiselt ebameeldiva lõhna ja kanalisatsioonist välja pääsevad gaasid võivad tungida ka eluruumidesse.

Kui kahtlustad, et sinu kanalisatsioonitoru võib olla purunenud, on kõige mõistlikum kutsuda kohale torumees.

Olenemata sellest, kas tualettpott on paigaldatud põrandale või seinale, on kõige olulisem tagada, et see ühendus oleks täielikult õhutihe. Selleks paigaldatakse poti ja kanalisatsioonitoru vahele tihend või suletakse poti äravoolukoht silikooniga. Kui valitud tihendusvahend kahjustub ja sinna tekivad praod, võib juhtuda, et kanalisatsioonilõhnad hakkavad nende kaudu vannituppa lekkima.

Ainsaks lahenduseks sellele probleemile on tihendi või silikooni väljavahetamine.

Kanalisatsiooni võivad aja jooksul sattuda juuksekarvad ja toidujäägid, mis võivad seebi ja rasvajääkidega segunedes hakata lagunema, tekitades väga ebameeldiva lõhnaga ummistuse.

Kui ummistus on tekkinud, pole soovitatav seda lahustada kangete kemikaalidega, sest see võib kahjustada kanalisatsioonitorusid. Selle asemel võid esmalt proovida avada äravoolu all oleva haisuluku ja seda puhastada, kuna palju veega alla läinud orgaanilisest materjalist võib sinna kinni jääda. Kui see meetod probleemi ei lahenda, kutsu torumees, kellel on vajalikud vahendid kaugemate kanalisatsiooniosade puhastamiseks.

Allikas: Hange.ee blogi