Kõige sagedasem ohu põhjus on asjaolu, et küttesüsteem või populaarsust koguv metallkorsten on ehitatud maja puidust konstruktsioonidele liiga lähedale. Liiga tihti tuleb ette ka olukordi, kus soojusisolatsiooni materjal on valesti paigaldatud või kasutatud hoopis sobimatut isolatsioonimaterjali. Lisaks on mitmeid süttimise juhtumeid põhjustanud standarditele mittevastava suitsutoru kasutamine.

Oma osa nende ehitusvigade juures on ka asjaolul, et eramajja võib ahju või kamina laduda sisuliselt ükskõik kes. Kutselise pottsepa palkamine pole kohustuslik. Seetõttu näevad ka kahjukäsitlejad aeg-ajalt küttekehasid, mille kasutamine oli eluohtlik juba esimesest päevast alates.

„Kuigi eramajas võib enda tarbeks ahju või kamina ehitada ka pottsepa kutsetunnistuseta isik, tuleks enne selle kasutama hakkamist siiski küsida kutselise pottsepa eksperthinnangut,“ rõhutab ERGO kahjukäsitlusvaldkonna juht Caterina Lepvalts. Kutseliste pottseppade ja korstnapühkijate kontaktid leiab näiteks Päästeameti koduleheküljelt, küttesüsteemide alajaotusest.

Samuti tuleb kõik ehitatud kütteseadmed seadustada läbi kohaliku omavalituse. Seadustamise aluseks on vajalik küttesüsteemi eksperthinnang. Kui tellite küttseadet ehitama meistrimehe või mõne ettevõtte, soovitame alati eelnevalt kontrollida, kas isikul on olemas vajalik kutsetunnistus.

Kahjukäsitlejad näevad oma töös ka eriskummalisi küttelahendusi, millest mõnigi koduomanikule eluohtlikuks osutub. „On esinenud juhtumeid, kus kahjutule on põhjustanud puuduv ahjuuks, mis on lasknud sädemetel küttekoldest tuppa lennata ja süüdanud maja“, märkis Lepvalts. Nii eramajades kui mõnedel juhtudel ka korterites on kaminate ehitamisel vahel otsustatud, et suitsu väljajuhtimiseks võetakse kasutusele ventilatsioonišaht. Sellisel juhul on aga ohus juba kõigi majanaabrite elud. Korteri puhul peaks selle olukorra lahendama korteriühistu.

„Toimivate korteriühistute puhul on kõige kindlam lahendus ühistul kutsuda igal aastal ise korstnapühkija,“ soovitab Lepvalts ja lisab, et kui mõne korteri küttekeha osas on tehtud ettekirjutus, peaks korteriühistu ka jälgima, et see saab täidetud. Kui aga ettekirjutust eiratakse, ei jää ühistul ilmselt muud võimalust, kui kohtutee ette võtta.

Kui tuleõnnetus puhkeb hooldamata või nõuetele mittevastavast küttekehast, võib see mõjutada ka kindlustushüvitise väljamaksmist. Küttekehade ehitamisel ja paigaldamisel tuleb rangelt jälgida kõiki seaduses toodud nõudeid. Kui neid on eiratud ja selle tagajärjel tekib tulekahju, võib kindlustusselts hüvitist vähendada või eriti raske hooletuse puhul maksmisest keelduda. „Panen kõigile inimestele südamele, et tuleohutusnõuete eiramine võib (rääkimata varalisest kahjust) olla eluohtlik inimesele endale ja tema lähedastele,“ sõnab kindlustusekspert. Kui inimene ostab „kasutatud“ maja või korteri ega tea, millal viimati pädev spetsialist korstnat puhastas, tuleks see teenus tellida kohe. „Kindlasti on korstnapühkija teenus sadu või isegi tuhandeid kordi odavam, kui teadmata ajalooga küttesüsteemi ohvriks langemise tagajärjed,“ ütleb Lepvalts.

Tuleõnnetuste vältimiseks tuleb küttekoldeid õigesti kasutada ja korrapäraselt hooldada. Lisaks peab igas kodus olema ka toimiv suitsuandur ja ka vingugaasiandur kui kodus on tahkeküttega pliit, ahi, kamin või katel.