Lumised ilmad tähendavad paljudele majaomanikele järgmise 4-5 kuu jooksul kohustust koristada hoone katusele kogunevat lund ja jääd. Kuidas kõige paremini üleliigsest koormast katuselt lahti saada? Kas katusematerjal ka midagi mõjutab ja millised katused on enim ohus?
„Eelkõige mõjutab suur lumekoorem nende hoonete omanikke, kelle katused on lameda- või madala kaldega ehk 7-15 kraadise nurga all ning kelle katuse soojustus on kehvemapoolne, kuna siis tekib rohkem jääpurikaid ja rasket jääd. Terava katusekaldega hoonetega enamasti lume puhastamise muret pole, sest neilt langeb lumi ise maha,“ selgitas Eternit katuste ekspert Hanno Kruusimaa. „Olgu tegemist uue või vana katusega, mõlemate puhul tuleks veenduda, et liigne lumi liiga ei tee.“
Aastaid vanad katused on väsimas ning kehv soojustus tekitab rohkelt jääd. Samas on vanemate hoonete puhul konstruktsioonides kasutatud tihti mitmeid kordi üle dimensioneeritud lahendusi, suuremaid prusse, et kindlasti midagi ei juhtuks ja ei peaks liigse koormuse tõttu muretsema. Tänapäeval tehakse aga märksa täpsemad arvutused, et konstruktsioonis ei peaks liiga palju kalleid ehitusmaterjale kasutama. Loomulikult arvestatakse ülekaaluga, aga mitte enam nii palju. Ehk siis liigset lumekoormust ja jääd peaks kontrollima nii uue, kui ka vanema katuse puhul.
Kruusimaa sõnul muutub lumekoorem katusel probleemiks siis, kui algab sula ning külmad ja soojad ilmad hakkavad vahelduma. „Esiteks muutub koorem katusel raskemaks, aga problemaatiline on ka see, kui tekivad eraldi kihid lumest ja jääst. See on lisaraskus katusele, ohtlik inimestele ja näiteks autodele katuse all ning võib lõhkuda ka katusematerjali ennast,“ märkis ta. Seepärast on soovitatav lund katuselt koristada enne, kui seda sinna liiga palju koguneb või see sulama hakkab.
Turvalisus ennekõike
Ilmselt ligi 99% eramajade omanikke tegeleb ise oma katuselt lume koristamisega. Kui professionaalidel on olemas kõik vajalik turvavarustus, siis enamasti tavakodanikel on see puudu. Seega tuleks enne katusele ronimist üritada lund koristada redeli abil. Kui sellest ei piisa, peaks katusel töid tehes inimene olema kindlasti turvaköitega kinnitatud. Kindlasti ei tohiks selliseid töid ette võtta üksinda või pimedas.
Vali õiged tööriistad ja ära unusta renne
„Viga, mida me näeme küllaltki tihti: inimesed on valinud katuse koristamiseks valed tööriistad. Esiteks minnakse katust puhastama liiga hilja. Ehk siis, kui juba on tekkinud jääkamakad. Kuna katusel ei taha keegi liiga kaua olla, tahetakse sellest jääst ka kiiresti lahti saada ja võetakse selleks appi näiteks teravad labidad. Selliselt tegutsemine võib kergelt katusematerjali vigastada ja põhjustada veelekkeid. Metallist tööriistade asemel võiks eelistada pigem plastist vahendeid,“ selgitas Kruusimaa.
Seega peaks üritama katusel olevast lumest vabaneda enne, kui see jääks muundub ning kui katuse servades on palju jääpurikaid, siis tuleks üldse üle vaadata hoone soojapidavus, kuna liigsed jääpurikad viitavad soojuslekkele.
Lume koristamisel ei tohiks kindlasti unustada ka vihmaveerenne. „Need on tegelikult tervikliku katusekonstruktsiooni osa, mis on mõeldud vee korrektseks ära juhtimiseks. Kui rennid on umbes, siis ei saa ka katuselt üleliigne vesi ära voolata. Samuti võib rennides külmunud vesi olla väga suure kaaluga ning ühel hetkel kogu rennisüsteemi hoone küljest ära rebida,“ märkis Kruusimaa.
